Teadus3 min lugemine

Sa ei saa hakkama viie tunni unega — see on tervisele kõige kallim müüt

Uuringu metoodika oli ebatavaliselt põhjalik: teadlased ei tuginenud vaid oma arvamusele, vaid koostasid esmalt nimekirja kõige levinumatest veebis ringlevatest väidetest ja laskid seejärel sõltumatul unemeditsiini ekspertide rühmal hinnata, kas igale väitele leidub teaduslik tõendusbaas. Levinud müüdid ei kao seetõttu, et nad on õiged, vaid seetõttu, et nad on intuitiivsed — "saan hakkama vähemaga" tundub motiveeriva enesedistsipliini märgina, mitte unepuuduse signaalina. Kui tunned, et "saad hakkama" väikse unega, tasub eristada subjektiivset tunnet (mis kohaneb krooniliselt) objektiivsest töövõimest — uuringud näitavad korduvalt, et need lähevad lahku.

Jaga artiklit

Jaga Facebookis

Seotud artiklid

Teadus2 min lugemine

Kaks kiivit enne magamaminekut: mida teadus unetoitudest tegelikult tõestab

Korea uuring, kus uneprobleemidega täiskasvanud sõid tund enne magamaminekut kaks kiivit nelja nädala jooksul, näitas mõõdetavat paranemist uinumisajas, kogu-unekestuses ja une efektiivsuses võrreldes kontrollrühmaga. Hapukirsimahla puhul on tõendusbaas veel tugevam: kontrollitud uuring näitas, et seitsmepäevane joomine tõstis melatoniini metaboliidi taset uriinis ja pikendas mõõdetavalt unekestust. Mõlemad toimivad tõenäoliselt trüptofaani ja serotoniini kaudu, kirsi puhul lisandub ka väike kogus melatoniini ennast.

Seotud artiklid

TeadusPopulaarne2 min lugemine

Sinu magamistoa õhk on hommikuks tõenäoliselt kaks korda hullem, kui arvad

Suletud magamistoas tõuseb CO2 tase hingamise tõttu öö jooksul järjepidevalt, sageli 1000–3000 ppm-ni, kui aken on kinni. 2025. aastal avaldatud 17 uuringu ülevaade soovitab hoida magamistoa CO2 taset alla 800–1000 ppm, mis tähendab, et enamiku praeguste elamuehituse normide ventilatsioonimäärad on magamistoa jaoks tegelikult liiga madalad — vajalik oleks ligikaudu kaks korda rohkem õhuvahetust, kui praegu tavapäraselt ette nähakse. Kõrgem CO2 tase seostub katkendlikuma unega ja madalama une efektiivsusega.

Seotud artiklid

Teadus2 min lugemine

REM-une ajal on sinu aju peaaegu nii aktiivne kui ärkvel olles

Öö jooksul vahelduvad korduvalt mitte-REM- ja REM-une faasid, ja REM-periood pikeneb iga tsükliga — kõige pikem REM-faas tuleb hommikupoolikutel tundidel enne ärkamist, mitte öö alguses. REM-une ajal muutub ajutalamus aktiivseks ja saadab ajukoorele kujutisi ja helisid, millest moodustuvad unenäod, samal ajal kui ajutüvi lülitab välja suurema osa kehalihaste toonusest, et keha unenägusid füüsiliselt läbi ei mängiks. Käbinääre suurendab samal ajal melatoniini tootmist, mis hoiab sisemist kella välise valguse-pimeduse tsükliga sünkroonis.

Seotud artiklid