Teadus2 min lugemine

REM-une ajal on sinu aju peaaegu nii aktiivne kui ärkvel olles

Just see vaheldumine sügava (taastava, füüsilise) une ja REM-une (kognitiivse, emotsionaalse töötluse) vahel teeb une tervikuna taastavaks — mitte ükski üksik faas eraldi. See on ka põhjus, miks unepuudus mõjutab valikuliselt: kui magad vähem kui vajad, kärbib keha esmalt REM-und, kuna sügav uni on ellujäämise seisukohast prioriteetsem. Sellepärast tunneb keegi, kes magab pidevalt 5 tundi, end füüsiliselt "üsna okei", kuid kognitiivselt hägusena — REM-defitsiit koguneb just seal. Alkohol, mõned ravimid ja ebakorrapärane unerežiim mõjutavad spetsiifiliselt just REM-faasi kestust ja ajastust, mitte sügavat und.

Jaga artiklit

Jaga Facebookis

Seotud artiklid

Teadus2 min lugemine

Kaks kiivit enne magamaminekut: mida teadus unetoitudest tegelikult tõestab

Korea uuring, kus uneprobleemidega täiskasvanud sõid tund enne magamaminekut kaks kiivit nelja nädala jooksul, näitas mõõdetavat paranemist uinumisajas, kogu-unekestuses ja une efektiivsuses võrreldes kontrollrühmaga. Hapukirsimahla puhul on tõendusbaas veel tugevam: kontrollitud uuring näitas, et seitsmepäevane joomine tõstis melatoniini metaboliidi taset uriinis ja pikendas mõõdetavalt unekestust. Mõlemad toimivad tõenäoliselt trüptofaani ja serotoniini kaudu, kirsi puhul lisandub ka väike kogus melatoniini ennast.

Seotud artiklid

TeadusPopulaarne2 min lugemine

Sinu magamistoa õhk on hommikuks tõenäoliselt kaks korda hullem, kui arvad

Suletud magamistoas tõuseb CO2 tase hingamise tõttu öö jooksul järjepidevalt, sageli 1000–3000 ppm-ni, kui aken on kinni. 2025. aastal avaldatud 17 uuringu ülevaade soovitab hoida magamistoa CO2 taset alla 800–1000 ppm, mis tähendab, et enamiku praeguste elamuehituse normide ventilatsioonimäärad on magamistoa jaoks tegelikult liiga madalad — vajalik oleks ligikaudu kaks korda rohkem õhuvahetust, kui praegu tavapäraselt ette nähakse. Kõrgem CO2 tase seostub katkendlikuma unega ja madalama une efektiivsusega.

Seotud artiklid

Teadus3 min lugemine

Sa ei saa hakkama viie tunni unega — see on tervisele kõige kallim müüt

NYU Langone teadlaste juhitud uuring sõeles läbi üle 8000 veebilehe, et leida kõige levinumad unenarratiivid, ja palus unemeditsiini ekspertidel need tõenduse alusel hinnata. Tervisele kõige kallimaks osutus usk, et inimene saab pikaajaliselt hakkama viie või vähema unetunniga — eksperdid hindasid selle nii valeks kui ka kõige ohtlikumaks pikaajalisele tervisele. Teised ümberlükatud müüdid: norskamine on tavaliselt ohutu (see võib viidata uneapnoele) ja alkohol enne magamaminekut aitab uinuda (see kiirendab uinumist, aga katkestab une teist poolt).

Seotud artiklid