Nõuanded2 min lugemine

Kohv kell 15.00 segab und kell 23.00 — isegi kui sa seda ei tunne

Kofeiini mõju ei sõltu vaid sellest, kas tunned end erksana, vaid sellest, mis toimub une struktuuris pärast uinumist. Samad uuringud näitavad, et kofeiin vähendab sügava une (N3) kestust ja suurendab kerge une osakaalu, isegi kui uinumisaeg ise ei muutu märgatavalt. Poolväärtusaja suur varieeruvus (3–10 tundi) tuleneb peamiselt CYP1A2 maksaensüümi geneetilisest aktiivsusest — mõni inimene lagundab kofeiini kaks korda kiiremini kui teine. Kui tunned, et "kohv ei mõjuta mind", võib see kehtida erksuse kohta — aga mitte une arhitektuuri kohta.

Jaga artiklit

Jaga Facebookis

Seotud artiklid

Nõuanded3 min lugemine

Klaas veini enne magamaminekut kiirendab uinumist, aga maksab kätte kell 3 öösel

Alkohol kiirendab tõepoolest uinumist ja suurendab öö esimesel poolel sügava une osakaalu — see osa müüdist on tõsi. Aga kui keha hakkab alkoholi lagundama, pöördub mõju ümber: REM-uni väheneb, ärkamised sagenevad ja teine pool ööd muutub katkendlikuks. 2024. aasta süstemaatiline ülevaade 27 uuringust näitas, et juba kaks standardjooki põhjustavad mõõdetava REM-une häirumise.

Seotud artiklid

Nõuanded2 min lugemine

Mida kell sa õhtust söömist lõpetad, mõjutab und rohkem kui see, mida sa söönud

USA suure terviseuuringu (NHANES, üle 7000 osaleja) andmed näitasid selget seost: mida hilisem on viimane söögikord, seda halvem on uneküsimustiku skoor. Samuti seostus halvema unega suurem söögikordade arv päevas, sõltumata kogu kalorikogusest. Praktiline järeldus: viimane suurem eine vähemalt 3 tundi enne magamaminekut ja vähem näksimist õhtuti aitab rohkem kui see, mida täpselt söögikorrad sisaldavad.

Seotud artiklid

Nõuanded2 min lugemine

Trenn 4 tundi enne magamaminekut ei riku und — hilisem õhtune trenn aga küll

Suur 2025. aasta uuring, mis jälgis 14 689 aktiivset inimest ja kogus kokku ligi 4,1 miljonit öist mõõtmist kantava seadme abil, leidis selge ajastuse piiri: trennid, mis lõppesid vähemalt 4 tundi enne magamaminekut, ei mõjutanud und üldse. Hilisemad ja intensiivsemad trennid seostusid pikenenud uinumisajaga, lühenenud unega ja madalama puhke-südamerütmi varieeruvusega öösel. Mida intensiivsem trenn ja mida hiljem see toimub, seda tugevam on negatiivne mõju.

Seotud artiklid