Nõuanded3 min lugemine

Klaas veini enne magamaminekut kiirendab uinumist, aga maksab kätte kell 3 öösel

See ajastuse paradoks seletab, miks õhtuse joogi järel võib tunduda, et magasid hästi, ent ärkad sellest hoolimata väsinuna. Kõrgemad alkoholikogused (rohkem kui ~4–5 standardjooki) lühendavad uinumisaega rohkem, kuid mõju suurus une üldkestusele ja -efektiivsusele on uuringutes endiselt vastuoluline — keha kohaneb osaliselt mitme järjestikuse õhtuga. REM-une vähenemine on oluline, kuna see faas on seotud mälu töötlemise ja emotsionaalse reguleerimisega. Kui jood, aitab vahemaa — viimane jook vähemalt 3-4 tundi enne magamaminekut — vähendada öise lagundamise mõju kõige tundlikumale osale ööst.

Jaga artiklit

Jaga Facebookis

Seotud artiklid

NõuandedPopulaarne2 min lugemine

Kohv kell 15.00 segab und kell 23.00 — isegi kui sa seda ei tunne

Kofeiini poolväärtusaeg on keskmiselt 5–6 tundi, aga ulatub inimeselt inimeseni 3 kuni 10 tunnini. Klassikaline uneuuring näitas, et 400 mg kofeiini (kahe-kolme tassi kohvi jagu) kuus tundi enne magamaminekut lühendas öist kogu-unekestust ühe tunni võrra — isegi kui katseisikud ei tundnud, et see uinumist takistaks. Praktiline reegel: kui lähed magama kell 23, on viimane kohvitass mõistlik juua hiljemalt kell 15–16.

Seotud artiklid

Nõuanded2 min lugemine

Mida kell sa õhtust söömist lõpetad, mõjutab und rohkem kui see, mida sa söönud

USA suure terviseuuringu (NHANES, üle 7000 osaleja) andmed näitasid selget seost: mida hilisem on viimane söögikord, seda halvem on uneküsimustiku skoor. Samuti seostus halvema unega suurem söögikordade arv päevas, sõltumata kogu kalorikogusest. Praktiline järeldus: viimane suurem eine vähemalt 3 tundi enne magamaminekut ja vähem näksimist õhtuti aitab rohkem kui see, mida täpselt söögikorrad sisaldavad.

Seotud artiklid

Nõuanded2 min lugemine

Trenn 4 tundi enne magamaminekut ei riku und — hilisem õhtune trenn aga küll

Suur 2025. aasta uuring, mis jälgis 14 689 aktiivset inimest ja kogus kokku ligi 4,1 miljonit öist mõõtmist kantava seadme abil, leidis selge ajastuse piiri: trennid, mis lõppesid vähemalt 4 tundi enne magamaminekut, ei mõjutanud und üldse. Hilisemad ja intensiivsemad trennid seostusid pikenenud uinumisajaga, lühenenud unega ja madalama puhke-südamerütmi varieeruvusega öösel. Mida intensiivsem trenn ja mida hiljem see toimub, seda tugevam on negatiivne mõju.

Seotud artiklid